Suvi Eestis tähendab midagi enamat kui lihtsalt päikest ja puhkeaega – see on kultuurihooaeg täies hiilguses. Viimase viie aasta jooksul on Eestis toimuvate suviste kultuuriürituste arv püsinud stabiilselt kõrge, isegi keerulistel aegadel nagu pandeemia-aastad. Igal suvel toimub sadu sündmusi – alates väikestest külapidudest ja kontsertidest kuni suurte rahvusvaheliste festivalideni nagu Viljandi Pärimusmuusika Festival ja Tallinna Merepäevad. Kui lisada veel laulu- ja tantsupeod, mis toovad kokku kümneid tuhandeid inimesi iga viie aasta tagant, on selge, et kultuuriline suvi on eestlaste jaoks oluline traditsioon ja kogukonnatunnet tugevdav jõud.
Statistika näitab, et kultuuriüritustel osalemine on jäänud kõrgeks ka pärast koroonapandeemiat – 2023. aastal osales vähemalt ühel kultuurisündmusel ligi kolmveerand Eesti elanikest. See viitab tugevale kultuurihuvile ja soovile kogeda kunsti ning muusikat just vahetus, elavas keskkonnas. Suvised festivalid ei ole pelgalt meelelahutus, vaid toovad kaasa ka märkimisväärse majandusliku mõju – eriti turismi ja kohaliku ettevõtluse vallas. Majutusasutused, toitlustajad ja käsitöölised saavad just suvekuudel suure osa oma aastasest käibest tänu kultuuriüritustele.
Kui vaadata ajas tagasi, siis 2020. aasta tõi küll ajutise languse sündmuste arvus, kuid juba 2021. ja 2022. aastal hakkasid üritused taastuma ning 2024. aasta suvi oli sisuliselt samal tasemel kui enne pandeemiat. 2025. aasta toob omakorda uut hoogu juurde, sest laulu- ja tantsupidu tõi Tallinnasse rekordilise arvu esinejaid ja külastajaid.
Sellest statistikast saab järeldada, et eestlane armastab suvist kultuurielu ja peab tähtsaks ühiseid elamusi. Kultuuri roll ei ole pelgalt ajaviide – see on identiteedi, kogukonnatunde ja rahvusliku uhkuse kandja. Ning suvi on just see aeg, kui see kõik kõige nähtavamalt esile tuleb.
