Pulmad on üks elu tähtsamaid sündmusi – ja rahvalikus võtmes on see veelgi rikkalikum ja värvikam. Vanad eesti pulmakombed kandsid endas ühtaegu pidulikkust ja kogukondlikku rõõmu. Pulm ei olnud lihtsalt kahe inimese liit, vaid terve küla ühine pidu.
Pulmad algasid tavaliselt kosjaskäimise ja pruudivõtmisega, mille juurde kuulusid spetsiaalsed laulud. Kui pruut kodust ära anti, laulis tema pere kurbi, ent lootusrikkaid laule. Pruudi ärasaatmist saatis pruudilina rituaal – pikk valge lina, mille all kõndis kogu seltskond, sümboliseerides üleminekut ühest eluetapist teise.
Kui peigmees pruudi ära tõi, võeti teda vastu laulude ja väikeste “kiuslike” katsetega – näiteks tuli tal mõistatada või väikesele “tõkkepuule” lunarahaks laul esitada. Õhtune pidu tähendas pillimängu ja tantsu koiduni. Kindlasti ei puudunud kingsepalaul, supisöömislaulud ja nääripillilood.
Tänapäeval on paljud neist kommetest tagasi tulemas – pruudilina kasutatakse taas, laule õpitakse ette ja pulmapeod muutuvad rohkem kui lihtsalt peoks. Need muutuvad jälle kogukonna sündmuseks, kus laul ühendab inimesi nii nagu vanasti.