„Teen praegu saekaatris koorilava detaile, kui soovid midagi veel lisada ja infot küsida, siis helista,“ ütleb mees, kes on suutnud korraldada midagi seesugust, mis tundub esmapilgul pea võimatu ja uskumatu – Ülo Kannisto on see, kes on juba aastaid korraldanud Vaba Rahva Laulu kontserti, mis on taasiseseisvumispäeva pärl ja suurim üritus aastast 2012. Tänavusega see kontsertsari siiski lõpetab – miks ometi?
Kuid alustame hoopis algusest. Sel suurel rahvast ühendaval kontserdil on märkimisväärne ajalugu ning esimene rahvuslik sündmus toimus 2012. aastal Kuressaare Lossihoovis. Millest see idee sündis?
Oli 23. august 2011, kui mõni päev varem oli Tallinna Lauluväljakul toimunud Vabaduse Laul. Tulin oma saekaatrist enne lõunat tuppa kohvile ja vaatasin internetist Ivo Linna pildiga lugu pealkirjaga “Kuhu kadus 300000 eurot?” Lugesin loo läbi ja kommentaare oli kogunenud juba üle tuhande, millest enamus andis sellele Vabaduse Laulule hävitava hinnangu. Hetkega tõusin ja läksin kiire sammuga saekaatrisse tagasi, leidsin seinalt Ivo Linna telefoninumbri ja helistasin talle. Ta oli veel selle lauluväljaku sündmuse mõju all. Teda kutsuti viimasel minutil, kuid mehel olid juba plaanid tehtud. Laval astusid üles hoopis artistid, kel vähe meie vabadusega seost ning muusika oli ka paljuski võõrkeelne.
Kutsusin Ivo Linnat järgmise aasta 20. augustiks Kuressaare Lossihoovi laulma, ehk siis teeme oma nn. Vabaduse Laulu ise. Tolleaegsed noored tuntud saarlased lauljad Marvi Vallaste, Margus Vaher ja Teele Viira olid ka kohe nõus. Mõni päev hiljem uurisin Kuressaare kooridelt nende plaani 2012. aasta 20. augustiks. Kutsusin linna kooride dirigendid kohvile ja pakkusin välja mõtte teha koos solistidega ja kooridega oma taasiseseisvumispäeva kontsert lossihoovis. Nad olid optimistid ja haarasid mõttest kinni. Asjaajamine jäi mitme koori dirigendile Ülle Reinsoole. 20.08.2012 läkski esimene Vaba Rahva Laul igati korda. Peale solistide olid pea kõik Saaremaa koorid laulmas. Siis ei teadnud ma veel, et tuleb ka 15. Vaba Rahva Laulu juubel Raplas.
Vaba Rahva Laul on toimunud tänaseks mitmes Eestimaa paigas. Kus täpsemalt?
Mitu aastat korraldasin Vaba Rahva Laulu veel Kuressaare Lossihoovis ilma koorideta, aga igal aastal samas kohas polnud hea lahendus ja saatsin kutsed kõigile eesti kooridele. Mõne aastaga paisus üle-Eestiline ühendkoor ca 100 koorini ja see on jäänud siiani nii. Peale Kuressaare olen Vaba Rahva Laul korraldanud Tartus, Keilas, Põlvas, Paides, Pärnus, Haapsalus, Rakveres, Tallinnas, veelkord Kuressaares ja sel aastal olen sellega jõudmas 15. juubelihõngulise Vaba Rahva Lauluga Raplasse.
Sa oled selle ürituse süda ja hing, kuid kes on see osa inimestest, kes on läbi aastate sinuga sel teel olnud?
Aastast 2015 kuni tänaseni on igal aastal Vaba Rahva Laulu peadirigendiks tuntud muusik ja koorijuht Lauri Breede, lauljaid saatmas Urmas Lattikas oma tippmuusikutest ansambliga ja peojuhiks ikka Veikko Täär. Nende kolme fantastilise inimesega on mul koostöö hästi klappinud kõik need aastad. Ei ole meie üritust seganud paduvihm, äike ega koroona. Vaba Rahva Laul koroona-aastatel 2020 Haapsalu ja 2021 Rakveres olid ainsad suured koori- ja rahvatantsuüritused, sest kõik teised jäeti ära. Aga asjata, vähemalt väliüritustel koroona ei levinud ja see oli teada. Meie üritustel ei olnud nakatumist, kuigi laval oli 100 koori.
Miks siiski tänavu viimaseks korraks jääb?
Miks viimasele? Aga sellepärast, et poliitikud ei pea tähtsaks taasiseseisvumispäeva, kuna ei leia seda väikest raha, et saaks jätkata. Kuigi väga paljud peavad Vaba Rahva Laulu taasiseseisvumispäeva tippürituseks, mille eest olen ma muidugi tänulik. Minu suur lugupidamine laulukooridele, kes on läbi aastate osalenud! Eriline tänu koorijuhtidele, kes vaatamata olukordadele ikka suudavad lauljaid innustada ja rahvale laulurõõmu pakkuda! Kuni me laulame, pole veel kõik kadunud!
Sellised isamaalised laulupeod on muutunud populaarseteks. Mõistagi ei meeldi see mitte kõigile. Vähemalt neile mitte, kes jagavad toetusi. Olen teinud neid lauluüritusi vaid suurest entusiasmist, panustades nende aastate jooksul palju tasuta tööd ja väga suure summa ka oma raha eelarvetesse, et traditsioon ei katkeks. Toetusi olen küsinud, kuid pole saanud.
Kuid tänu Vaba Rahva Laulule on paljud koorid saanud laulda kohtades, kus puudub suur koorilava (Paides, Pärnus, Haapsalus, isegi 2023.aastal pidin olude sunnil ise lava ehitama ja nüüd ka Raplas), kuna ehitasin nendesse kohtadesse need laululavad ise. Läbi aastate on osalenud kokku ligi 50 meie populaarset solisti. Nimetan vaid osa neist: Rene Soom, Koit Toome, Alen Veziko, Ivo Linna, Tõnis Mägi, Gerli Padar, Uku Suviste, Getter Jaani, Siiri Sisask, Hanna-Liina Võsa, Nele-Liis Vaiksoo, Jassi Zahharov, Renate, Männiste Perebänd, Kalle Sepp, Tanel Padar, Marko Matvere ja paljud teised. Nimetan siin ära ka sel aastal Raplas osalevad solistid: Tõnis Mägi, Silver ja Annika Lumi, Sandra Nurmsalu, Andri Lobjakas, Merit ja Märten Männiste ja Renate. Arvan, et vaatamata sellele, kuhu Eesti riik viimastel aastatel on tüürinud, taasiseseisvumispäev ehk Eesti teine sünnipäev väärib tähistamist. Koos lauldes me muutume jälle veidi paremateks inimesteks.
Kutsun kõiki osalema 17. augustil Raplasse viimasele Vaba Rahva Laulule!
Kõigile parimat soovides
Ülo Kannisto – Vaba Rahva Laulutraditsiooni looja ja korraldaja
Fotod: Foto: Urmas Saard / Külauudised
